Pilliroost kirjasulg ehk kálamos

Kálamos ehk pilliroost kirjasulg, kirjutamise pulk (kreeka keeles kálamos ≈ pilliroog). Vanasti kasutasid seda tarvikut laialdaselt idapoolsed rahvad, eriti idamaa kalligraafias, kuid ka kunstis üldiselt. Ja ei ole see kuhugi kadunud, ikka tehakse, kasutatakse ja soovitan proovida.

Kalligraafia võlu seisneb selles, et võid kirjutada nii jäätisepulga, pilliroost sule, colapen’i kui ka toores kartuliga. Võimalusi on palju ja tulemused on erinevad – toored ja küpse(ma)d.

Tehnikast lühidalt

Kui metallist sulg annab pigem peenikese ja sirge joone, siis pilliroo sule kirjatehnika on tavapäraselt energilisema tõmbega ja seisneb tehnika tundlikkuses, mis muudab kergesti joone iseloomu. See on sarnane hanesule tehnikale, kuid pilliroo sulg on jäigem ja liikumises piiratum. Samas, ei ole “kuid” ega “aga”, lihtsalt erinev tehnika erineva kirjutusvahendiga loob erinevaid jooni ja tõmbeid. Jarrrriba karamba!

Pilliroo sulg ja selle valmistamine

Mine mere äärde ja leia pilliroo alad. Vali tugevamad pillirood välja ja haara need kaasa. Loodus ise pakub materjali, mõnikord ei ole vaja isegi murda, need on tuule poolt valmis pandud.

Vaja läheb:

1. kuiv pilliroog

2. paberinuga või mõni muu teravam nurga

3. naaskel

4. tugevam pind

5. ettevaatlikkus

Vaata näitlikustavat videot Youtube’s.

Lihtsa vaevaga saab pilliroost kirjasulg ja mere poolt lihvitud telliskivi on sulgedele topsik.
Ah rõõm, oh nauding. Olgu hoitud meie loodus.

Ettevalmistus kirjutamiseks

Kõik siin kirjutatu on minu kogemus, mõtted, ideed. Vahel tsiteerin, vahel parafraseerin.

Kõige mõnusam on kalligraafiaga tegeleda, kui on hea ja rahulik tuju. Kalligraafia vajab keskendunud meelt ja üsna täpset käeliikumist, eriti kui räägime klassikalisest tähestikust. Loovas kalligraafias on käsi väga vaba, avatud ja liikuv.
Mõned inimesed teevad enne kirjutama hakkamist kergeid käeharjutusi, kindlasti mitte sõrmi raksudes, nt kasvõi randmeringe ja sõrmi kokku ning laiali ajades. See on füüsiline ettevalmistus. Oluline on ka meele viimine keskendunud olekusse – oma käele, paberilehele, tindile, ka endale. See, mis sulest tulema hakkab on hea peegel iseendale, sellele, kes seda oskab märgata.

Enda kogemusest võin öelda, et laud, mille taga tuleb mul kirjutada, peab olema puhas üleliigsetest asjadest, tool õigel kõrgusel ja mugav. See kõik selleks, et oleks võimalik üldse keskenduda.
Kõik vajalikud kirjutusvahendid panen lauale valmis võimalikult käeulatusse, et mitte liiga tihti tõusta ja tegevust katkestada. Muidugi pika kirjutamise jooksul on hea püsti tõusta ja keha veidi liigutada, see on lausa vajalik.

Ettevalmistus on vajalik tegevus, sellele tuleb leida oma aeg.

Kirjutusvahenditest, paberist, tindist ja muudest vahenditest järgmises postituses.