Kõik siin kirjutatu on minu kogemus, mõtted, ideed. Vahel tsiteerin, vahel parafraseerin.
Kõige mõnusam on kalligraafiaga tegeleda, kui on hea ja rahulik tuju. Kalligraafia vajab keskendunud meelt ja üsna täpset käeliikumist, eriti kui räägime klassikalisest tähestikust. Loovas kalligraafias on käsi väga vaba, avatud ja liikuv.
Mõned inimesed teevad enne kirjutama hakkamist kergeid käeharjutusi, kindlasti mitte sõrmi raksudes, nt kasvõi randmeringe ja sõrmi kokku ning laiali ajades. See on füüsiline ettevalmistus. Oluline on ka meele viimine keskendunud olekusse – oma käele, paberilehele, tindile, ka endale. See, mis sulest tulema hakkab on hea peegel iseendale, sellele, kes seda oskab märgata.
Enda kogemusest võin öelda, et laud, mille taga tuleb mul kirjutada, peab olema puhas üleliigsetest asjadest, tool õigel kõrgusel ja mugav. See kõik selleks, et oleks võimalik üldse keskenduda.
Kõik vajalikud kirjutusvahendid panen lauale valmis võimalikult käeulatusse, et mitte liiga tihti tõusta ja tegevust katkestada. Muidugi pika kirjutamise jooksul on hea püsti tõusta ja keha veidi liigutada, see on lausa vajalik.
Ettevalmistus on vajalik tegevus, sellele tuleb leida oma aeg.
Kirjutusvahenditest, paberist, tindist ja muudest vahenditest järgmises postituses.