Vanaslaavi kirjatüüpide õppeaasta: käsil sidekiri (vene k. вязь).
Sidekiri on justkui muster, seob tähti mustriks. See kiri ei pea olema loetav, st ei pea oskama lugeda, aga kirjaoskajad loevad sõnumi välja. See kirjatüüp on väga kompaktne ja tühja ruumi tähtede vahel peaks olema võimalikult vähe. Tähed justkui pressitakse teineteise kõrvale, sisse, alla ja üles. Vanasti kasutati seda kirjatüüpi pealkirja väljatoomiseks (alates 15. sajandist). Lisaks tehti pikki pealkirju nö lühemaks. Mõnikord kasutati kui salakirjatüüpi (vene k. тайнопись), sest sõnumi väljalugemine on ikka korralik ajugümnastika.
Üks huvitav nüanss, et tähtede suund võib muutuda horisontaalsest vertikaalseks (reeglina, esimeseks täheks loetakse tähte, mis asub üleval vasakus nurgas).
Sidekirja mõte põhineb mitme tähe ühinemisel üheks keeruliseks märgiks - ligatuuriks. Ligatuure on mitmeid. Nt tähed võivad olla ühendatud ühe "mastiga", üks täht võib asetseda teise tähe all, täht tähe sees jne.
Ajaga tähed on pikeneud kõrgusesse. Kusjuures üks sidekirja märk ongi väljavenitatud tähed.
Kõik enne kasutatud pildid on illustratiivsed ja võetud Interneti avarustest.
Lähen nüüd harjutan edasi.
