kalligraafiast - miks ja milleks

Mida teeb kalligraafia inimesega?

  • Kalligraafia paneb paremat ajusagarat tundma joonte õigsust, sümmeetria struktuuri, rütmi ja tempot, arendab tähelepanelikkust, vaatlust ja kujutlusvõimet;

  • kalligraafia kirjutamist harjutav inimene kogeb lõõgastust ja emotsionaalset rahulikkust, mis väljendub ühtlases hingamises, pulsi aeglustumises, vererõhu alandumises ja lihaspingete vähenemises;

  • parem reageerimisvõime, võime eristada ja määratleda figuure, samuti arendab ruumis orienteerumise oskust;

  • arendab kannatlikkust, mälu, peenmotoorikat;

  • parandab õppimis- ja keskendumisvõimet;

  • ilus ja loetav kiri “lülitab sisse” tunnetuse ja õppimise eest vastutavad neuronid;

  • praktilised ja kliinilised uuringud on näidanud kalligraafilise kirjutamise positiivset mõju käitumishäiretele, autismi, tähelepanuhäire, tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häirega patsientidel.

harjutus.jpg

Huvitavat

Üks huvitav fakt Jaapanist kaasaegsest elust. Nimelt, paljud Jaapani suurettevõtted kutsuvad lõuna ajaks õpetajaid (senseid), kes õpetavad töötajatele pool tundi päevas kalligraafiat. Ettevõtte juhid peavad seda väga kallist tegevust kasulikuks mitte ainult tervisele, vaid ka spetsialistide loomingulise potentsiaali arendamisele.

Hiina spetsialistid lähenevad sellele teemale veidi teise vaatenurga alt.
Pekingi graafilise kommunikatsiooni instituudi dotsent Yuan Pu räägib oma artiklis "Kalligraafia ja tervis" kalligraafia mõjust ajutegevusele üldiselt.
Arvatakse, et igat tüüpi vabatahtlikest toimingutest on kirjutamine kõige raskem ja vaevarikkam. Sõrmede, peopesa ja randme asend pliiatsi õigeks haardumiseks, randme ja käe õige asend õhus kirjutamisel, pliiatsi liigutamine - see kõik mitte ainult ei treeni käte ja närvide lihaseid, vaid ka mõjutab kõiki kehaosi: sõrmi, õlgu, selga ja jalgu. Kalligraafia harjutused meenutavad oma olemuselt qigongi võimlemist, mis "muudab füüsist, liigutab liigeseid". Kirjutamisprotsess mõjutab vaimset ja füüsilist tervist, arendab käte peenemaid lihaseid, stimuleerib aju ja kujutlusvõimet, samuti taastab hingamise.

harjutus3.jpg

Üks teine hiina spetsialist ja professor Henry Kao teeb veel julgema järelduse: praktiliselt pole haigusi, mida kalligraafia abil ravida ei saaks.
Teadlase sõnul kalligraafia võib leevendada Alzheimeri, raskete psüühikahäirete, tähelepanupuudulikkuse kannatavate ja hüperaktiivsete patsientide seisundit.

Ka Apple’i asutaja Steve Jobs on õppinud oma eluajal kalligraafiat. Ühes intervjuus toob ta välja, et kõik sans ja serif fontide, tähtede vahekauguste ja tüpograafia ülesehituse tundmine on aidanud teda ning tema kolleege Macintoshi väljaarendamisel. “Mac sai esimeseks arvutiks ilusa tüpograafiaga,” ütles Steve.

Võrdluseks: kaasaegses vene koolis (aga eesti koolis?) eraldatakse sellisele ainele nagu õigekiri üks tund nädalas ja keiserliku Tsarskoje Selo lütseumi ajal tegeles Aleksander Sergejevitš Puškin 18 tundi nädalas kalligraafiaga. Vahe on tuntav.

harjutus4.jpg

Hiinas arvatakse, et kui inimene ei oska õigesti kirjutada, siis ta ei oska ka mõelda.